Ravitseja ei ole patsiendi elus reaktsiooni vallandajaks vaid sel juhul, kui ta ei tee mitte midagi. Tihtipeale piisab isegi patsiendi kuulamisest ilma konkreetset ainet või teguviisi soovitamata, et tema elus muutust esile kutsuda. Paljud patsiendid vajavad ärakuulamist ja tähelepanu nii suurel määral, et lastes neil endaga rääkida, olete juba ravi alustanud. Seega ainus viis, mil te ravitseja rollis patsiendi elus muutusi esile ei kutsu, on mitte vastata oma telefonile.
Vaadates patsienti ja tema sümptomite hulka ning konteksti, tuleb järgmisena otsustada, mida me sümptomite ja patsiendiga ette võtame.
Tulemusteta lähenemine on teha mitte midagi. Jätta kõik Jumala hooleks. Suuresti selliselt lähenesid meditsiinile muistsed inimesed, kes jätsid elu ja surma üle otsustamise tahtlikult Loojale. Ravimise asemel pakkusid nad palveid, mille
Alljärgnevatel linkidel klikates nõustute kasutustingimustega.
