Allopaatilise meditsiini kohaselt ravitakse patsiendi sümptomeid eelkõige ainetega, mille esmane toime lükkab sümptomeid nende kulgemisele vastupidises suunas. Seega ravitakse tilkuvat nina ainega, mis mõjuks tervislikus seisundis ninale kuivatavalt. Filosoofia juurde kuulub vaikiv arusaam, et töötada on võimalik eraldatud keskkonnas ehk ravida üht sümptomit või hulka sümptomeid, muutmata organismi tervikuna.
Allopaatiline meditsiin on toimemeditsiin. Määratud ravimi esialgset toimet võetakse arvesse ning sellele järgnevat reaktsiooni praktiliselt eiratakse. Ravimit antakse pigem ühe, kahe või kolme sümptomi põhjal, mitte sümptomite üldpildile tuginedes.
Allopaatilise ravimi katsetamisel testitakse selle konkreetset toimet. Kõiki teisi organismis tekkivaid muutusi peetakse “kõrvalmõjudeks” ja neid ei peeta oluliseks ei patsiendi üldise paranemise ega ravi avaldatava mõju seisukohast.
Samas tuleb allopaatilise filosoofia puhul käsitleda enamatki. Esiteks tuleb mõista, et
Alljärgnevatel linkidel klikates nõustute kasutustingimustega.